Vesinikperoksiidist hapniku tootmiseks mõeldud seadme kasutamisel tuleb tähelepanu pöörata mitmetele teguritele. Esiteks tuleb enne katse algust kontrollida aparaadi õhutihedust; lekke korral on raske koguda piisavat kogust hapnikku, isegi kui reaktsioon kulgeb normaalselt. Teiseks peavad kõik komponentidevahelised ühendused olema kindlad, tagades, et väljastustorud ei ummistuks ega eralduks.
Vesinikperoksiidi lahuse lisamisel tuleks vastavalt katsenõuetele kontrollida lisamise kogust ja kiirust. Kui reaktsioon kulgeb liiga kiiresti, võib ootamatult tekkida suur kogus gaasi, mis surub vedeliku väljastustorusse või põhjustab isegi õnnetuse. Seega, kui reaktsioonikiirust on vaja reguleerida, tuleks kasutada seadet, mis võimaldab vedeliku aeglast lisamist.
Katse ajal tuleb meeles pidada ka hapniku{0}}põlemist toetavaid omadusi. Kogutud hapnik ei tohi kokku puutuda lahtise leegiga, kuna see võib põlemist intensiivistada. Kui kogumiseks kasutatakse veeväljasurve meetodit, tuleb katse lõppedes järgida protseduuri õiges järjekorras, et vältida vee rennist tagasi imemist reaktsiooninõusse.
Lisaks, kuigi mangaandioksiid kiirendab reaktsiooni, ei ole see ise reagent ja seda saab pärast katset sobivate meetoditega taastada. Õigete tööprotseduuride järgimine ei taga mitte ainult katse edukat lõpuleviimist, vaid aitab kasvatada ka ohutusteadlikkust ja häid teaduslikke katsetamisharjumusi.
